101 Eesti filmi

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seosid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime. Julgustagu see raamat inimesi nägema käputaiest kõige kuulsamatest filmidest kaugemale ja vaatama Eesti filmikunsti laiemalt. Kellel tõesti ei tule „Kevade” ja „Viimse reliikvia” kõrval meelde ühtki dokumentaalfilmi, saab siit vähemalt spikerdada. Armastagem oma filme ja filmitegijaid, sest keegi teine seda meie eest ei tee. Tristan Priimägi Tristan Priimägi (sündinud 1976) on semiootikuharidusega filmikriitik. 2014. aastast on ta ajalehe Sirp filmitoimetaja, aga teeb erialast kaastööd ka muudele väljaannetele – ühtekokku on ta kirjutanud tublisti üle 300 artikli. Ta on seotud filmivaldkonna projektide ekspertiisiga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning kuulub dokumentaalfilmifestivali DocPoint Tallinn programmimeeskonda. Vahel oma lõbuks, aga enamasti töö tõttu vaatab ta keskmiselt üht-kaht filmi päevas. „Kui olen ärksas vormis, vaatan vajalikke asju, vahel väsimusega aga hoopis suvalist rämpsu – sellel on rahustav efekt. Igal juhul vaatan ilma reklaamipausideta, need tapavad filmi täiesti,“ ütleb ta. „Film võib olla arvestatav meelelahutus, aga peaks pakkuma veel midagi peale selle.“