Matriarhaadi mõiste

Matriarhaadi mõiste

Matriarhaat (ladina sõnast mater – ema ja kreeka sõnast αρχή – algus, võim) on ürgse kommunaalsüsteemi ajaloo varajane periood, mida iseloomustab naiste võrdne ja seejärel ülekaalukas positsioon majanduses ja ühiskonnas. Mõiste "matriarhaat" viitab ka primitiivse kommunaalsüsteemi algperioodi sotsiaalsele süsteemile.

Kõik maakera rahvad on läbinud matriarhaadi etapi, mis saabub vahetult pärast primitiivse karja ajastut ja ulatub arheoloogiliselt tagasi hilispaleoliitikumi.

Matriarhaadil on tohutu arheoloogiline ulatus hilisest paleoliitikumist kuni arenenud neoliitikumini. Paleoliitikum (vana kiviaeg) kestis inimese ilmumisest (umbes miljon aastat tagasi) kuni umbes 10 aastatuhande eKr. Fossiilse inimese eksisteerimise perioodil, kes kasutas killustikku, puidust ja luust tööriistu, tegeles küttimise ja korilusega, õppis kasutama tuld. Neoliitikum (uus kiviaeg) kestis 10–3 aastatuhandet eKr. Üleminekuperiood omastavast majandusest (jahindus, kalapüük, koristamine) tootvale majandusele (põllumajandus, karjakasvatus).

Matriarhaati iseloomustab tootlike jõudude mitmepoolne areng. Majandus areneb jahipidamise, kalapüügi, kõplakasvatuse ja koduloomade kasvatamise suundi. Tootmissuhete aluseks on tootmisvahendite sotsiaalne omand.

On vaja teha vahet varasel ja arenenud matriarhaadil. Esimene vastab arheoloogiliselt hilispaleoliitikumile ja varaneoliitikumile. Lähiminevikus oli Austraalia ning mõne Aafrika ja Lõuna-Ameerika piirkonna põliselanikkond selles etapis. Majanduse vallas iseloomustab varajast matriarhaati koristamine, küttimine ja primitiivne kalapüük; samal ajal on koristamine naissoost tööharu, jahipidamine on meesteharu ja mõlemad sugupooled tegelevad kalapüügiga. Seda perioodi iseloomustab naiste ja meeste võrdne staatus, mis tuleneb nende ligikaudu võrdsest osatähtsusest majanduses. Peamine sotsiaalne üksus on emade klann, mis on seotud teise klanniga kahekordse eksogaamia kaudu (kohustuslik abielu ainult nende kahe klanni liikmete vahel). Konsolideeritud hõimu pole. Suhteid jälgitakse emaliini kaudu. Säilib grupiabielu, mis läheb arenenumaks vormiks – paarisabieluks, aga ka abikaasade eraldiseisvaks (dislokaalseks) asustuseks, mis asendub nende asumisega naise hõimurühma (matrilokaalne).

Grupiabielu on vanim abieluvorm, mis tekib alg- ja ülempaleoliitikumi vahelisel vahetusel ürgse karja hõimukogukonnaks muutmise käigus kui abielusuhete korrastamise esimene vorm. Seda tüüpi abieluga jagunes hõim 2 rühma ("abieluklassid"); iga ühe grupi mees võis olla teise grupi iga naise abikaasa, abielu sama grupi liikmete vahel oli keelatud. Tegelikult kujutas grupiabielu paari abikaasa abielu, mis oli enam-vähem püsiv, kuid kergesti lahustuv ja millega kaasnesid ajutised abielusidemed. Sellest abielust sündis sugulusgrupp ehk klassifikatsioon, milles sugulussuhted laienesid sugulaste gruppidele (isik ei nimetanud isaks mitte ainult oma tegelikku isa, vaid ka kõiki isa abielugruppi kuuluvaid mehi; vastavalt ka kõik naised kes kuulusid perekonda, olid tema jaoks "emad"). ema abielugruppi; kõik tema enda abielurühma liikmed olid talle vennad ja õed).

Paariabielu on ürgse kommunaalsüsteemi ajal eksisteerinud abielu vorm, mida seostati matriarhaadi arenguga. Ühiskonna arenedes muutus abielu abikaasade ringi kitsendamise suunas; kooselu paarides, mis ürgse kommunaalsüsteemi algfaasis grupiabieluga oli vaid väga lühike, saab ürgse kommunaalsüsteemi õitseajal abielu põhivormiks. Olles niigi monogaamne, ei olnud paarisabielus aga ühiskonna majandusüksus. Iga abielupaari liige oli jätkuvalt kindlalt seotud oma hõimukogukonnaga. Abielupaar ei tegelenud eraldi majandusega, neil polnud vara. Sellega seoses ei olnud see abielu stabiilne, abielu oli kergesti lahustuv. Lapsed olid seotud ema hõimukogukonnaga ja jäid sellesse lahutuse korral. See oli paarisabielu nii austraallaste kui ka irokeeside ja paljude teiste India hõimude seas 18. ja 19. sajandil. Kuna paarisabielu tekkis matriarhaalses hõimukogukonnas, kus naised mängisid suurt rolli tootmises, oli naisel oma mehega võrdsed õigused ja ta oli kõrgel kohal. Üleminek paarisabielult monogaamiale patriarhaalse perekonna vahepealse vormiga on tingitud ürgse kogukonna lagunemise algusest, eraomandi tekkimisest, mis viis perekonna eraldumiseni klannist ja perekonna muutumisest. perekond iseseisvaks üksuseks pereisa – omaniku võimuga.

Arenenud matriarhaat vastab arheoloogiliselt hilisneoliitikumile. Majanduse valdkonnas iseloomustab seda motikakasvatuse ülekaal, sotsiaalvaldkonnas – naiste domineeriv positsioon ühiskonnas, naised mängisid tootmises peamist rolli, nad täitsid põhifunktsioone ning mehed jahtisid ja pidasid. püüdnud. Seda etappi iseloomustab ka duaalse organisatsiooni areng vennalikuks, üleminek rangelt duaalsest eksogaamiast hõimueksogaamiale ja hõimu tugev konsolideerumine. Domineerivaks muutub paarisabielu, dislokaalne asustus asendub tugeva matrilokaalsusega. Tootmisjõudude edasine areng, eelkõige üleminek koduloomade kasvatamiselt veisekasvatusele ja motikakasvatuselt künnikasvatusele, milles põhiroll kuulub mehele, määrab ülemineku matriarhaadilt patriarhaadile – ürgaja viimasele perioodile. kommunaalsüsteem.

Meestemajad, ametiühingud – omamoodi avalikud hooned, mida tuntakse paljude rahvaste seas primitiivse kommunaalsüsteemi staadiumis ja rahvaste seas, kes on säilitanud selle jäänuseid. Päritolu järgi on nad seotud ürgkogukonna vanuse ja soo jaotusega. Nendesse majadesse kogunevad üksikud meessoost noored või mehed üldiselt. Nimetus "meestemajad" on tingimuslik, kuna paljude rahvaste seas kasutasid neid teatud tingimustel naised, eriti tüdrukud. Uus-Guinea paapualaste ("buamramra") lähedal asuvaid meeste maju kirjeldas silmapaistev vene rändur N. N. Miklukho-Maclay. Neisse majadesse kogunevad küla mehed asjaajamist rääkima, aega veetma, paljud magavad seal. Nad hoiustavad pühadetarvikuid – muusikariistu, signaalitrumme jne, võtavad vastu ka külalisi teistest küladest. Oma suuruselt on need tavaliselt palju suuremad kui peremajakesed. Seal, kus on olemas meeste ametiühingud, on meeste majad tavaliselt nende tegevuste keskus. Neid tuntakse ka paljude Polüneesia, Mikroneesia, Indoneesia, Kagu-Aasia jne rahvaste seas. Meestemajade jäänused – avalike nn klubimajade kujul – on tuntud ka nende rahvaste seas, kes olid või elasid palju. kõrgem arengutase: Vana-Indias (“sabkha”), Vana-Hiinas (“õppemaja”), iidsete kreeklaste seas (“andria” Kreetal), Kesk-Aasia rahvaste seas (“mehmon-khona” või “alou-khona”), Inglismaal (kinnised härrasmeeste klubid) jne. Meeste ametiühingud (vale nimetus on “salaseltsid”) on ürgse kommuuni hõimusüsteemi ja selle kokkuvarisemise ajastul paljude rahvaste seas täiskasvanud meeste ühendused. . Etnograafiliste kirjelduste järgi on nad hästi tuntud Melaneesias, Põhja-Ameerikas ja Lääne-Aafrikas. Kodanlikud idealistlikud teadlased pidasid meeste ametiühinguid väidetavalt meestele omase seltskondlikkuse instinkti produktiks, vastupidiselt naistele; nad nägid meeste liitudes riigi iduvormi. Tegelikkuses on meeste ametiühingud primitiivse kommunaalsüsteemi arengu teatud etapi, matriarhaadilt patriarhaadile ülemineku loomulik produkt. Need on seotud iidsemate eaga seotud initsiatsiooniriituste ehk initsiatsioonikommetega. Algse kommunaalsüsteemi kokkuvarisemise algusega, majandusliku ebavõrdsuse tekkimisega klanni ja hõimu sees, iidsete eaga seotud initsiatsiooniriituste asemel, mis on kohustuslikud ja samad kõigile hõimuliikmetele, tekkisid liitude süsteemid. luuakse pühendunud mehi, kuhu juurdepääs on avatud vaid teatud tingimustel, tavaliselt sissejuhatava panuse eest. Venemaal, kui poiss oli 11-aastane, pidasid hõimu mehed initsiatsioonitseremoonia, mis tähistas teismelise täiskasvanuikka jõudmist. Ühe versiooni järgi viidi tseremoonia läbi spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud majas, mis oli eksinud metsa kõrbes. Siin tehti poisile julmad katsed, pannes proovile tema vastupidavuse. Hiljem mõeldi hirmuäratav üleminekuriitus ümber vene folklooris, kus see kihistati müütidele Baba Yagast – nii tekkis muinasjutt metsaonnist, kus kuri nõid piinab väikseid lapsi. Meeste ametiühingud võtsid mõnel Melaneesia saarel kõige selgema ja tüüpilisema vormi. Näiteks Uus-Hebriidide põhjasaartel ja Banksi saartel on tuntud ametiühingute süsteem "sukve" ("lits"), mis jaguneb auastmeteks. Kandidaadi vastuvõtmine igale "sukve" auastmele on tingitud sisseastumismaksust (karbiraha jne) ja kandidaadi kulul puhkuse korraldamisest koos kohustusliku kosutusega liidu liikmetele. Panuse suurus ja puhkuse hiilgus suureneb iga järgmise "sukve" auastme eest. Seega võib kõrgeima auastme liikmeks saada ainult jõukas kogukonnaliige. Lisaks avaliku võimu funktsioonidele tegelevad need liidud omandi kaitsega ja aitavad kaasa oma liikmete vara kogumisele. Nende tegevus on suunatud naiste ja vaeste kogukonnaliikmete vastu, kes ei kuulu meeste ametiühingutesse. Mõlema hirmutamiseks korraldavad nad maskides erilisi rituaale ja tantse, kujutades "vaime", terroriseerides publikut. Sageli muutub meeste ametiühingute süsteem keerulisemaks. Mõnedel samadel Pankade saartel eksisteerivad endiselt paralleelsed "salajased" ametiühingud "tamate", mis on seotud surnute kultusega, aga ka ametiühingutega "sukve". New Britaini ja teiste saartel on teada kaks paralleelset meeste liitude süsteemi – "dukduk" ja "ingiet". Viimased, näiteks poolsalajane terroriorganisatsioon, koondusid 19. sajandi lõpu poole. nende käes on kogu võim elanikkonna üle. Põhja-Ameerika indiaanihõimude seas on meeste liidud vähem tüüpilised. Neid seostati kas vanuserühmadega (näiteks preeriahõimude seas) või religioossete ja maagiliste uskumuste ning kaitsevaimude kultusega (näiteks irokeeside, algonquinide seas) või loodi hõimupõhiselt (pueblo seas). indiaanlased ), või seoses klassikihistumisega (looderannikul). Lõuna- ja Ida-Aafrika rahvaste seas võtsid meesteliidud noorteorganisatsioonide ja vallaliste meessõdalaste vormi. Lääne-Aafrikas said neist poliitilised organisatsioonid, millel olid politsei- ja kultusfunktsioonid.

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.